Konverents 2023
Konverentsi tutvustus
Püha Johannese Kooli konverents
MARTA JA MAARJA VAHEL: kaemus tänapäeva kiirustavas maailmas
19.-20. oktoober 2023 Püha Johannese Koolis
Laatsaruse õed Maarja ja Marta sümboliseerivad Evangeeliumis kahte teed: kaemuslikku (vita contemplativa) ja toimekat (vita activa). Vanaaja filosoofid ja teoloogid pidasid ideaaliks sisekaemuslikku, kontemplatiivset elu, samas kui tegus eluviis, ka vooruslik, sama kõrget tunnustust ei pälvinud. Ristiusu askeetlikus praktikas aitavad just kontemplatsioon ja palve jõuda kohtumiseni Jumalaga ”nagu Tema on" ja saavutada theosis ehk jumalikustumine.
Teise maailmasõja järel koges kontemplatsiooni taassündi ka läänemaailm. Näiteks uskus ameerika kirjanik ja müstik Thomas Merton, et kontemplatsiooni kaudu on võimalik avastada Jumalat, mis omakorda viib inimese tema tõelise mina avastamiseni. Teine oluline askeetlik autor ja Inglismaal õigeusu kloostri rajanud püha Sofroni (Sahharov) tõi Athose mäelt Lääne-Euroopasse kaasa idakristluse "südamepalve" vaimsuse.
Siiski vaidlustasid 20. sajandi filosoofid, nt Hannah Arendt, kontemplatiivse elu ülimuslikkuse võrreldes vita activa’ga, väites, et see viis vaimse elu eraldumiseni poliitikast.
Kristliku sisekaemuse ja theosis’e kontseptsioonid on meie päevil endiselt olulised. Näiteks võib ilmaliku kontemplatsioonina käsitleda meditatsiooni ja teadvelolekut (mindfulness), mis on levinud stressi ja ärevuse leevendamiseks. Paljud kunstnikud leiavad, et kontemplatiivsed praktikad aitavad neil ületada loomingulisi tõkkeid. Keskendumist ja rahulolu soodustavad vaikuseminutid on saanud haridus- ja töökeskkonna osaks. Kindlasti on kristlikul askeesiõpetusel palju pakkuda ka tänapäeva sisemise rahu järgi janunevale maailmale ning juurte taasaavastamine võib olla rikastav.
Selle konverentsi eesmärk ongi uurida kontemplatsiooni, sisekaemuse teoloogiat ja selle ilminguid kristlikus kunstis. Soovime mõtiskleda selle üle, kas vita contemplativa ja vita activa eristus on Maarja ja Marta loo kõige sobivam tõlgendus ning milline peaks olema ideaalne tasakaal nende kahe vahel. Kas peame loobuda askeldavast elust, et sisekaemusega tegeleda? Kas kaasaegne kunst, sh religioosne kunst, aitab inimesel leida oma tõelist mina? Lisaks uurime, kas kontemplatsioon viib tingimata vaimse eemaldumiseni ja põgenemiseni maailma pakiliste küsimuste eest. Saame teada, kuidas saada ühendust oma minaga ja kuidas näha maailma kaemuslikult, isegi kui elame toimekat elu.
ESINEJAD
Ettekanne: "Kiriku seinamaalingud ja kontemplatsioon kaasaegse visuaalkultuuri valguses"
Julia Hlõstun
on pärit Ukrainast. Ta on Narva muuseumi teadur ja kultuuriteaduste doktorant Volodõmõr Dali nimelises Ukraina Rahvuslikus Ülikoolis, Kiievis, spetsialiseerudes kirikukunstile, monumentaalsele kirikumaalile ja õigeusu ikoonikunstile. Ta tuli Eestisse veebruaris 2022, et osaleda Juri Lotmani konverentsil. Pärast Venemaa täieulatusliku sissetungi algust Ukrainas jäi ta Eestisse. Ta osaleb aktiivselt Narva muuseumi haridus- ja kultuuriprogrammides, peab loenguid ja vestlusi täiskasvanutele ja lastele ning korraldab ekskursioone Narva kirikutes.
Ettekanne: "Otsides tõelist mina: kaemus Thomas Mertoni tõlgenduses"
Viktor Nechaev
on õppinud matemaatikat, rahandust ja õigeusu teoloogiat ning omandas magistrikraadi Göttingeni Ülikoolis, kultuuridevahelises teoloogia vallas. Tema magistritöö kannan pealkirja "Jeesuspalve Thomas Mertoni käsitluses". Praegu kirjutab ta Tartu Ülikoolis doktoritööd teemal "Theosis, tõeline mina ja elu mõte," kus ta uurib vaimset kogemust empiirilisest ja psühholoogilisest vaatenurgast.
Ettekanne: "Marta, Marta...": silla ehitamine aktiivse ja mõtiskleva elu vahel
Irina Pärt
on lõpetanud Jekaterinburgi Uurali Ülikooli ajalooteaduskonna, saanud magistrikraadi Ungaris ja doktorikraadi Suurbritannias. Ta on lugenud Vene ajaloo kursusi Inglismaa ja Walesi ülikoolides. Ta on kahe teadusliku monograafia autor: „Vanausulised, karisma ja soorollid Venemaal 1760–1850“ (Manchester University Press, 2003) ja „Staaretslus, karisma ja traditsioon vene õigeusus“ (Northern Illinois University Press: DeKalb, 2010). Irina Pärt on ajaloolane, õigeusu pedagoogika ajaloo uurija, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud. Ta on üks Püha Johannese Kooli asutajatest ning korraldanud kooli hariduskonverentse alates 2014. aastast.
Ettekanne: "Õpetaja teoloogia Kierkegaardi loomingus"
Igor Ahmedov
on Eesti Søren Kierkegaardi uurija. Ta kirjutab Tartu Ülikoolis doktoritööd Kierkegaardi haridusteoloogiast. Igor Ahmedovi uurimisvaldkonnad on Kierkegaardi teoloogia ja filosoofia; haridusfilosoofia ning liberal arts haridus (eriti Nigel Tubbsi kaasaegne metafüüsika). Ta on omandanud teoloogia, religiooniuuringute ja eetika bakalaureusekraadi ning haridusfilosoofia magistrikraadi Winchesteri Ülikoolis Inglismaal, täiendanud ennast Aarhusi Ülikoolis Taanis ja Göttingeni Ülikoolis Saksamaal. Igor Ahmedov on Suurbritannia Haridusfilosoofia Seltsi (Philosophy of Education Society of Great Britain) ja Usuteaduse Uuringute Seltsi (Society for the Study of Theology) liige ning Tartu Ülikooli filosoofilise teoloogia nooremteadur ja EELK Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia erakorraline lektor.
Ettekanne: "Pontose Evagrios pühitsuselust ja kontemplatsioonist"
Tarmo Toom
on Eesti teoloog, kes ôpetas pea kümme aastat patristikat Ameerika katoliku ülikoolis, Washington DC-s ja teist sama palju Georgetowni ülikoolis, samuti Washington DC-s. Ta on avaldanud palju teadusartikleid ja raamatuid varakristlusest (vt. academia.edu/Tarmo Toom). Viimased neist on "Cambridge Companion to Augustine’s Confessions" (Cambridge, 2020) ja "Varakristlik teoloogia" (Tartu, 2022). Samuti on ta kuueköitelise "Brill Encyclopedia of Early Christianity" kaastoimetaja. Alates möödunud aasta sügisest viib ta läbi Tartu ülikooli egiidi all ETA projekti, mille pealkirjaks on “Patristilised piibli ja piibli tõlgendamise sissejuhatused (introductiones).” Lisaks patristilisele hermeneutikale on ta peamised uurimisvaldkonnad Augustinus, klassikaline triniteediõpetus ja usutunnistuste ajalugu.
Pavel Levushkan
on luteri kirikuõpetaja, ajakirjanik, teoloog, kaasaegne kristlik müstik, Contemplative Life Center (Läti) asutaja, teadlikkuse ja vaikuse praktikate õpetaja, professionaalne coach ja teadveloleku õpetaja. Ta elab peamiselt Lätis, kuid osaliselt ka Iisraelis, Poolas ja teistes riikides, jagades oma teadmisi ja kogemusi õpilaste ja klientidega. Juba üle 12 aasta on ta aidanud inimestel nende probleeme lahendada ja leida sisemist tasakaalu ja eneseteostust.
Ettekanne: "Martad kaemuspedagoogikas"
Liivika Simmul
kuulub Püha Johannese Kooli asutajateringi ja on kooli direktor. Enne seda on Liivika Simmul töötanud õpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis, aidanud käivitada Rocca al Mare Kooli, Veskimöldre lasteaia ja Vodja Individuaalõppekeskuse, olnud Rocca al Mare Koolis õppetooli juhataja ja klassiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis. Liivika Simmul on õppinud pedagoogikat, psühholoogiat ja teoloogiat. Õpetajastaaži on tal kogunenud 30 aastat.