Tervikliku hariduse fondist
Fond loodi 2018. aastal Püha Johannese kooli juurde, et toetada tervikliku kooliruumi loomist, seda nii füüsilise kui väärtusruumi näol. Fondi juhatus on 5-liikmeline: Liivika Simmul, Oleg Shvaikovsky, Anti Kodas, Marrit Andrejeva ja Olga Novikova. Fondil on ka 5-liikmeline nõukoda: prof. Renos Papadopoulos, prof. John Behr, Maivi Ots, Sandor Liive ja Inga Läänemets. Fondi tegevjuht on Irina Pärt.
Missioon
Muuta kasvukeskkondi terviklikumaks ja tervislikumaks ning tõsta sellekohast teadlikkust ühiskonnas.
Visioon
Tervikliku hariduse fond on heategev organisatsioon, mis loob ja toetab terviklikkust väärtustavaid keskkondi, kogukondi, projekte, ettevõtmisi ja inimesi.
Fondi patroon on helilooja Arvo Pärt.
Mis on terviklik haridus?
Haridus ei ole praegusel ajal terviklik, vaid killustunud: on olemas palju vastukäivaid haridusteooriaid ja -mudeleid. Meie aja haridus seab esikohale õppimise, st paneb põhirõhu selliste oskuste, teadmiste ja pädevuste omandamisele, mida indiviidil läheb vaja, et tulla toime tänapäeva turumajanduses. Hariduse teised tahud, nagu kasvatus ja mentorlus ehk meistri-õpipoisi suhe, on jäänud unarusse. Ka iseõppimise teemale ei pöörata piisavalt tähelepanu.
Nüüdisaja haridus seisab silmitsi ka hulga lapsepõlve ökoloogiat puudutavate probleemidega, mis nõuavad asjatundlikku pedagoogilist vastupanu selliste lammutavate vastandkultuuride survele nagu äärmusrühmitused ja narkokultuur. Uute tehnikaseadmete laialdase leviku ja äärmusse kalduva raalistamise kontekstis tuleb meil pakkuda turvalist haridust, mida iseloomustavad armastus ja austus nii konkreetse lapse vastu kui ka lapsepõlve vastu laiemalt. Lapse heaolu ja areng peaks olema iga haridussüsteemi põhikriteerium.
On tõsiasi, et tänapäeval kimbutavad väga paljusid koolilapsi mitmesugused psüühika- ja õpiprobleemid. Laste psüühiline tervis on suuresti veel tundmatu maa. Piiripealsed psüühilised seisundid ei kuulu paraku ei pedagoogika, psühholoogia ega meditisiini tähelepanu keskpunkti.
Tervikliku hariduse alus on tervikolek ja ühtsus niihästi antropoloogilises mõttes – ihu, meele ja hinge ühtsus – kui ka sotsioloogilises mõttes: kogukonna ühtsus. Ehkki tervikolek ja ühtsus on inimloomuse põhialus, on see aldis kaduma ja vajab pidevat taasloomist. Saame tervikoleku tagasi taasühinemise teel.
Taas tuleb ühendada
meel ja ihu, tunded ja mõistus, vaimulik ja aineline, Jumal ja inimene. Ületada
tuleb ka see vastuoksus, et ühest küljest on iga inimene teistest eneseteadvuse ja ihu poolest eraldatud ning
teisest küljest seob teda teistega kogu inimkonna ühtekuuluvus. Loe lähemalt...