METANOIA WORKSHOP

Seminar "Metanoia õpetamine: mälu ja leppimise käsitlemise viisid"
29.-30. oktoobril 2019

 80 aastat on möödunud Molotovi-Ribbentropi paktist ja 30 aastat Balti ketist, millega algas eestlaste liikumine vabaduse poole. Eesti möödaniku haavad pole uudis. Need on talletunud kivisse, sõnasse ja muuseumiesemetesse. Koolides õpetatakse totalitarismi ajalugu. Kummati vaatab selline meelespidamine tihtipeale mööda metanoia’st, leppimisest ja andestusest. Metanoia tähendab suutlikkust ületada praegust terviku tajumise viisi ja kutsub üles muutma valitsevaid traumanarratiive. Ühiskonnas, mille osa liikmeid kannab ülekohtutegijate ja teine osa ohvrite järeltulijate märki, on vajadus dialoogi ning valitsevate trauma- ja kannatusnarratiivide põhjaliku muutmise järele. Sellel seminaril otsime vastust järgmistele küsimustele. Kas Eesti ühiskonnas, mida ei vaeva tohutu palju vägivalda ega sotsiaalset rahulolematust, on üldse vajadus leppimise järele? Millisel tasandil peaks leppimine alguse saama (ülalt alla või alt üles)? Missugust osa täidavad leppimisel kirikud ja usulised ühendused?

 Seminar on järg 2019. märtsil Tallinnas ja Laulasmaal toimunud konverentsile, mida toetasid Renovabise fond ja Eesti kirikunõukogu. Osa konverentsil peetud ettekandeid on kättesaadavad PJK Youtube’i kanalil. See seminar on esimene sarjas, mille laiem teema on metanoia õpetamine, ja selle käigus peame asjatundjatega nõu selle üle, missuguses suunas projekti arendada. 

Selle seminari peamised eesmärgid on arutada, mis on praegu Eesti põhilised leppimisnarratiivid ja -praktikad, võrrelda neid ülejäänud Euroopa omadega, töötada välja dialoogi arendamise põhisuunad, õppida tundma kitsaskohti, anda nõu õpetajatele ja õppematerjalide koostajatele. Ehkki akadeemilise artikli kirjutamine pole seminari põhisiht, peame silmas võimalust avaldada osa ettekannete põhjal kirjutatud artikleid mõne Eesti või välismaise humanitaarteaduste ajakirja erinumbrina.  

Kutsume teadlasi, õpetajaid ja kogukonnajuhte neil teemadel arutama, et mõelda ümber narratiivid, leida keel, mille abil rääkida minevikust mitmesuguste kogukondadega, ja avaldada head mõju haridusele.  

Seminaril on ka praktiline mõõde. Järgides Võgotski lähima arengu tsooni põhimõtet, soovime pakkuda õpetajatele vahendeid, mille abil õpetada väärtusi mitte abstraktselt, vaid kasutades ajaloolisi näiteid ja inimestega sündinud lugusid, millel on kokkupuuteid lapse enda kogemusega. Üks selliseid vahendeid on õpetajatele mõeldud veebivaramu, mis hakkab olema kättesaadav niihästi vene kui ka eesti keeles. Selle varamu materjalides on rakendatud selliste projektide metoodikat nagu The Forgiveness Project (UK), kus on kasutatud tervendavatenarratiive. Narratiive kogume asjatundjate abiga (nt suuline ajalugu ja omaeluloolised materjalid), ning intervjuude ja üliõpilastööde abil. Soovime kaasata näiteid kristlike ühenduste tööst, et pakkuda innustust ja kasvatada teadlikkust. Need materjalid toovad esile kristliku sotsiaaleetika leppimist ja andestamist puudutavaid põhimõtteid ning pakuvad konkreetseid näiteid selliste kristlike ühenduste tööst, kes töötavad leppimise ja andestamise heaks.)  

SEMINARI KAVA

29. oktoobril (teisipäev) okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu konverentsisaalis 

09:00–09:30  Avamine 

9:30–10:00  Tiina Kirss, Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi ning Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur:

      „Mäletamine ja leppimine elu lugude kirjutamise ja lugemise teel.“ 

10:00–10:30  Raili Nugin, Tallinna ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse teadur:

      “Tagasilükkamine, ümberkujundamine, ümberkorraldamine: mineviku läbirääkimise viisid perenarratiivides.” 

10:30–11:00  Elmar Gams, Eesti Mälu Instituut, projekti Kogu Me Lugu juht:

      “Suulise ajaloo portaal Kogu Me Lugu: elulugude kogumine ja kasutamine õpiprotsessis.” 

11:00–11:30  Kohvipaus  

11:30–12:00 Heiko Pääbo, Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi Balti õpingute keskuse juhataja:

      “Haavaravi posttraumaatilises ühiskonnas: poliitilised ja sotsiaalsed diskursused Eestis.” 

12:00–12:30 Wolfgang Wagner, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi külalisprofessor:

      “Eesti puhtus: fantaasia, mis toob ohvriks tuleviku.” 

12:30–13:00  Marianna Makarova, Tallinna ülikooli doktorant:

      “Ajalugu, identiteet ja kuulumine: sissevaateid seoses Eesti ajaloolisest konfliktist ülesaamisega.” 

13:00–14:00  Lõuna  (lõunasöök omal kulul, soovitame kohvikuid Victus ja Poogen)

14:00-14:30 Anne Kull, Tartu ülikooli usuteaduskonna süstemaatilise usuteaduse professor:

      “Teistsuguse tuleviku poole: ohtlikud mälestused ja vägivallatu kristlus.” 

14:30–15:00  Joanna Kulska, Opole ülikooli poliitikateaduste ja administratsiooni instituudi abiprofessor:

      “Kui poliitikast ei piisa: usupõhiste tegutsejate osa Poola-Saksa lepitamisel.”  

15:00–15:30  Preester dr Antoni Borissov, Moskva teoloogia akadeemia abiprofessor, Moskva püha Mandülioni kiriku preester:

      “Leppimisest kui Vene ühiskonna edasise arengu vajalikust tingimusest piiblimõtte ja karjaseteoloogia valgel.”

15:30–16:00  Kohvipaus 

16:00–16:30  Nadežda Beljakova, Venemaa teaduste akadeemia üldajaloo instituudi vanemteadur:

      “Mida on meil õppida Pro Oriente (Austria) asutamise ajaloost? Otsides lepitust külma sõja aegsete ida kirikutega.” 

30. oktoobril (kolmapäev) Arvo Pärdi keskuses Laulasmaal

11:00–13:00  Arutelu

13:00–15:00  Lõuna (lõunasöök omal kulul) ja ekskursioon Arvo Pärdi keskuses 

15:00–16:00  Seminari kokkuvõte

Lisateave: Irina Pärt, irina.paert@pjk.ee